Slayer
Slayer esinemas 2007 aasta Fields of Rock festivalil.
Päritolu	Huntington Park, California, USA
Stiilid	thrash metal, speed metal
Tegev	1981–
Plaadifirma	Metal Blade, Def Jam, American, Columbia, Sony Music
Seotud esitajad	Megadeth, Testament, Overkill, Malice, Whiplash, Grip Inc, Forbidden, Ice T and Bodycount, Truth About Seafood, Cannibal Corpse, Exodus
Veebileht	slayer.net
Koosseis
Tom Araya Kerry King Dave Lombardo
Endised liikmed
Jeff Hanneman Tony Scaglione Paul Bostaph Jon Dette

Slayer on USA thrash metal'i bänd, mis tegutseb alates 1981. aastast. Neid peetakse koos Metallica, Megadethi ja Anthraxiga thrash metal'i "Suurde Nelikusse" kuuluvaks. Ansambel tegutseb siiamaani algkoosseisus ja on suurt tähelepanu pälvinud oma provokatiivsete laulusõnade tõttu. 1986. aastal ilmunud Slayeri üllitise "Reign In Blood" valis metal-ajakiri Kerrang! kõigi aegade kõige hevimaks albumiks.

2008. aasta 1. juulil andis Slayer kontserdi Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses.

Ajalugu |

Slayeri moodustasid aastal 1981 kitarristid Kerry King ja Jeff Hanneman, kes võtsid lauljaks Kingi ühes varasemas bändis osalenud Tom Araya. Trummar Dave Lombardoga kohtus King siis, kui too oli pitsat kohale toimetamas. Võimalik, et bändi nimi võeti samal aastal linastunud filmilt "Dragonslayer", on ka väidetud, et esialgu oligi bändi nimeks filmi pealkiri, kuid Kerry King on seda eitanud. Esialgu mängiti peamiselt Judas Priesti ja Iron Maideni kavereid. Bändi imidž oli algusest peale äärmiselt sünge ja satanistlik, kujunduses kasutati pentagramme ja tagurpidi pööratud riste. 1982. aastal jäi Slayer Los Angeleses Woodstocki klubis esinedes silma Metal Blade Recordsi asutajale Brian Slagelile, kellega sõlmiti peagi ka plaadileping. Slayeri esimene album, "Show No Mercy", ilmus järgmise aasta lõpus, lindistamiseks hankis Araya raha hingamisterapeudina (respiratory therapist) töötades, King laenas selle aga isalt. 1984. aastal järgnesid esimesed kontserditurneed, lisaks USA linnadele jõuti ka Belgiasse. Samal aastal tekkis aga bändis ka tõsine kriis, kui Kerr King lahkus ajutiselt Megadethi. Kuid ta läks peagi selle liidri Dave Mustaine'iga tülli ja naasis Slayerisse, kaks bändi olid aga selle intsidendi pärast pikka aega tülis.

Slayeri tõeline läbimurre metal-maailmas saabus aga 1986. aastal kui valmis bändi kolmas stuudioalbum "Reign In Blood". Kui varasemad plaadid olid olnud põhiliselt satanistliku alatooniga, siis sellelt, eriti Josef Mengelest jutustavast loost "Angel of Death", loeti välja natsilembust ja mitmed raadiojaamad keeldusid lugu mängimast. Sellest hoolimata sai loost Slayeri esimene hitt. Samal aastal lahkus poole kontserditurnee pealt bändist trummar Lombardo, tuues põhjuseks liialt vähese rahalise kasu. Järgmisel aastal naasis ta siiski bändi.

1990. aastal ilmus album "Seasons in the Abyss", mis on jäänud Slayeri kõige rahumeelsemaks plaadiks nii sõnade kui ka muusika poolest. Erinevalt 1988. aastal ilmunud plaadist "South of Heaven" pälvis see ka kiiresti laialdase populaarsuse. 1992. aastal lahkus Lombardo aga uuesti bändist ja asendati Paul Bostaphiga. 1994. aastal ilmus uus album, "Divine Intervention", mille lood rääkisid peamiselt natsidest ja massimõrvaritest. "Divine Intervention" osutus Slayeri populaarseimaks albumiks, mille müügiedu ületas alles "Christ Illusion" 2006. aastal.

1996. aastal ilmus Slayeri kaveriplaat "Undisputed Attitude", kus esitati peamiselt punkbändide lugusid. 1998. aastal ilmunud "Diabolus In Musica" märkis bändi temaatika tagasipöördumist satanismitemaatika juurde. Ka järgnevad plaadid "God Hates Us All" ja "Christ Illusion" tegelesid usutemaatikaga, olles väljakutsuvalt antikristlikud. "Diabolus In Musica" lähenes aga stiililt nu metal'ile, järgmistel albumitel pöörduti tagasi aga varasema thrash-stiili juurde. Alates 2002. aastast, kui Lombardo bändi naasis, kuni 2013. aastani, mil Jeff Hanneman suri, oli Slayer taas algkoosseisus.

2008. aastal asus Slayer salvestama oma kümnendat stuudioalbumit, mille nimeks sai "World Painted Blood". See ilmus 2009. aasta novembris.

Slayeri liikmete maailmavaadetest ja sellega seotud vastuoludest |

Slayerit on tihtipeale süüdistatud satanismis ja natsilembuses, kuid bänd on need süüdistused alati tagasi lükanud. 1996. aastal kaebasid Slayeri fännidest satanistide poolt mõrvatud Elyse Pahleri vanemad bändi kohtusse, süüdistades teda tahtlikus noorsoo rikkumises. Kohus leidis siiski, et see ei vasta tõele. Slayeri liikmed on hiljem väitnud, et enamik nende satanismilembusest on pigem paroodia ja iroonia ning seda ei tuleks väga tõsiselt võtta. Slayeri puhul komplitseerib asja ka see, et Kerry King ja Jeff Hanneman on ateistid, Tom Araya ja Dave Lombardo aga kristlased, kuid kes on valmis aktsepteerima ka Kingi ja Hannemani kirjutatud kristlusvastaseid sõnu.

Koosseis |

Slayer esinemas 2014. aasta Wacken Open Airil (esiplaanil Tom Araya).

• 
  Kerry King – kitarr, alates 1981
  


• 
  Tom Araya – bass ja vokaal, alates 1981


• 
  Paul Bostaph – trummid 1992–1996, 1997–2001 ja alates 2013
  


• 
  Gary Holt – kitarr, alates 2013 (asendusliikmena alates 2011)

Endised liikmed |

• 
  Jeff Hanneman – kitarr, 1981–2013


• 
  Tony Scaglione – trummid 1986–1987


• 
  Dave Lombardo – trummid, 1981–1986, 1987–1992 ja 2002–2013


• 
  Jon Dette – trummid 1996–1997

Diskograafia |

Stuudioalbumid |

• "Show No Mercy" (1983)


• "Haunting the Chapel" (1984)


• "Hell Awaits" (1985)


• "Reign In Blood" (1986)


• "South of Heaven" (1988)


• "Seasons In The Abyss" (1990)


• "Divine Intervention" (1994)


• "Undisputed Attitude" (1996)


• "Diabolus In Musica" (1998)


• "God Hates Us All" (2001)


• "Christ Illusion" (2006)


• "World Painted Blood" (2009)


• "Repentless" (2015)

Kontsertalbumid |

• "Live Undead" (1985)


• "Live: Decade of Agression" (1991)

Kogumikud |

• "Soundtrack to The Apocalypse" (2003)

DVD |

• "War At Warfield" (2003)


• "Still Reigning" (2004)

Välislingid |

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Slayer

• Slayeri ametlik koduleht


• Slayer MySpace.comis


• 
  Slayer Billboardis